Kiudoptilised patsid ja kiudoptilised plaastrid nöörid on kaks tavaliselt kasutatavat võrguühenduse seadet kiudoptilistes võrkudes. Neil on palju sarnasusi, nii et paljud inimesed ei saa neid lahti öelda ja sageli segadusse ajada. Tegelikult on kõige intuitiivsem erinevus kiudoptiliste patoolide ja kiudoptilise plaastri nööride vahel see, et pistikul on pistik ainult ühes otsas, samal ajal kui kiudoptilise plaastri nööri mõlemas otsas on pistikud.
Kiudoptiline plaaster:Seda nimetatakse ka kiudoptiliseks pistikuks, sellel on pistikud mõlemas otsas. Sarnaselt koaksiaalkaabliga, kuid ilma võrgusilma varjestuskihita kasutatakse seda plaastri juhtmena seadmest kiudoptilise kaabeldusühenduseni. Seda kasutatakse tavaliselt optilise klemmi ja klemmi kasti vahetamiseks.
Praegu on võrgutehnoloogias tavaliselt kasutatavad kiudoptilised plaastrid:
1. FC tüüpi kiudude hüppaja: väline tugevdusmeetod on metallist varruka kasutamine ja kinnitusmeetod on kruvi pandla. Kasutatakse tavaliselt ODF -i poolel. (Enamik kasutati plaastri paneelil).
2. SC Fiber Hymper: pistik, mis ühendatakse GBIC optilise mooduliga. Selle kest on ristkülikukujuline ja seda kinnitatakse pistikühendusega, ilma pöörlemisvajaduseta. (Kõige sagedamini kasutatakse ruuterite ja lülitite puhul).
3. ST tüüpi kiudoptiline plaaster: tavaliselt kasutatakse kiudoptilistes plaastrites, ümmarguse kesta ja kruvi kinnitusega. (tavaliselt kasutatakse kiudoptilistes plaastrites)
4. LC-kiud plaastri juht: SFP mooduli pistik, mis on valmistatud hõlpsasti kasutatavast modulaarsest tungraua (RJ) riivmehhanismist. (Tavaliselt kasutatakse ruuterites)
Kiudaine pigtail:ÜHE OND on ka pigtail, on pistik ja teine ots on kiudoptilise kaabli südamiku purustatud ots. Seda kasutatakse peamiselt optilise kaabli ühendamiseks optilise transiiveriga (vahepeal kasutatakse ka sidureid, hüppajaid jne). Tavaliselt kuvatakse see kiudoptilise klemmi kastis ja on ühendatud teiste optiliste kaabli südamikega sulandude splaissimisega, mis võib lihtsustada kaablisüsteemi paigaldamist ja hooldamist.
Pattailid jagunevad tavaliselt ühe režiimiga patsid ja mitme režiimiga patsid. Üherežiimiliste patsid lainepikkused on 1310nm ja 1550 nm ning ülekandevahed on vastavalt 10km ja 40 km; Mitme režiimiga patside lainepikkus on 850 nm ja ülekandekaugus on 500m, mida kasutatakse lühiajalise ühendamiseks.